Neljapäev, 23. veebruar 2012
pilt4.jpg

Ajalugu

Eesti rahvakool jõudis uuele arengutasemele 18. sajandi viimasel kolmandikul. Rahvaõpetus korraldati ümber. Koolid rajati paljudes mõisakogukondades, nii ka Kohila mõisas avati kool 1786. aasta sügisel.

Taolised koolid tegutsesid enamasti kümme-kakskümmend aastat. 1870. a loodi kohaliku vallavalitsuse algatusel Kohila vallakool. Koolitööd alustati Urge mäel talumajas. Järgmisel aastal valmis koolimaja. Õpilasi käis koolis 15-30, vanuses 8-18 a.

19. sajandi teisel poolel oli Hageri kihelkonnas palju väikesi koole – Adila, Rabivere, Tohisoo, Salutaguse, Pahkla, Mäeküla, Sutlema. Aastatel 1910-1918 kandis Kohila kool Ministeeriumikooli nime. Urgemäe koolimajas oli kolm klassi 30-40 õpilasega. Neljas ja viies klass õppis vallamajas. 1918.-1923. aastal kandis kool Kõrgema Rahvakooli nime ja tegutses viieklassilisena. 1923. aastal alustati õppetööd Tohisoo mõisa härrastemajas. Kool reorganiseeriti 6-klassiliseks algkooliks.

Sõjajärgseil aastail töötas kool mõnda aega Kohila Mittetäieliku Keskkoolina ja Kohila 7-klassilise koolina. 1956. aastal reorganiseeriti kool keskkooliks. Kooli I lend lõpetas 1960. aastal. Septembris 1961. a avati uus koolimaja. Peagi kitsaks jäänud koolimajale rajati aastatel 1974-1977 juurdeehitus.
Kui 1940/41. õppeaastal õppis koolis 196 õpilast, siis 1955/56 juba 410 õpilast  ning 1961/62 633 õpilast ning töötas 40 õpetajat. 1980. aastal oli kool  maakonna suurim – rohkem kui 1000 õpilase ja üle 80 õpetajaga.
Aastatel 1960-2002 on kooli eestikeelse osa lõpetanud 1470 vilistlast.

Sõjajärgseil aastail (1947) alustati siinmail ka venekeelse õppetööga direktor Valter Hormi algatusel. 1952. a avati Raplas 7-klassiline vene kool ja V ning VI klass viidi sinna üle. Kohilasse jäid ainult algklassid. 1961. aastal, peale uue koolihoone valmimist, hakkas tööle 8-klassiline kool. 1977. aastast sai vene põhikoolist juba keskkool. Kõige suurem oli vene kooli õpilaste arv 1985. aastal, 413. Ajavahemikul 1977-1993. a on vene keskkooli lõpetanud 15 lendu 166 õpilasega. 2001. a otsustati Kohila Gümnaasiumi vene kool sulgeda õpilaste vähesuse tõttu.

1995. a sügisest nimetati meie kool ümber Kohila Gümnaasiumiks.

2002./03. õppeaastast kuuluvad kooli juurde ka Kohila kooli Hageri klassid.

Ajalugu

Menüü 20.-23.02

Esmaspäev - bolognese kaste, juust; pasta/riis/tatar

Teisipäev - hernesupp & vastlakukkel

Kolmapäev - guljašš, keedetud kartul/tatar

Neljapäev - piimasupp, võileib vorstiga


 

Lõunakõrvane: salatid (praepäeval), mahlajook, koolipiim, leib, sai, sepik

1.-4. kl õpilased söövad "koolipuuvilja" ja "kooliköögivilja", 5.-12. kl õpilastele on 3 korda nädalas puuvili ja 2 korda köögivili.

Menüüs võib ette tulla muudatusi sööklast sõltumatutel põhjustel!

Toiduraha

Toiduraha 2012. aastal 5.–12. kl. õpilastele on:

jaanuar 5,44 €
veebruar  6,40 €
märts 5,76 €
aprill 6,40 €
mai-juuni 7,68 €

Kokku jaanuar-juuni 31,68 €. 12. klassile jaanuar-aprill 24 €.

Võib maksta iga kuu eraldi kui ka 6 kuud koos.

Veebruari maksmise tähtaeg gümnaasiumile on 31. jaanuar ja põhikoolile 12. veebruar.

Kontrollige kontonumbreid! 

Toiduraha kanda Kohila Vallavalitsuse arvele 10802003933003 SEB või 221050438210 Swedbank, selgituseks lisada õpilase ees- ja perekonnanimi ning klass.

SÖÖKLASSE SISENEVAD 5.-12. KL ÕPILASED ÕPILASPILETIGA!

Õpilasliinid

Kohilas on bussipeatus spordikompleksi parklas!

2011/2012 sõidavad bussid järgneva graafiku alusel - vaata siit

Liinide kaarti vaata siit ....

ÕPILASLIINIDE BUSSIDESSE EI OLE LUBATUD KAASA VÕTTA JALGRATTAID JA TÕUKERATTAID!