Loodusklassi looduslaager Saaremaal 1. päev 

 
Tere, pilvine meri! Kauguses paistab Muhumaa! Seilame - vasakul on Viirelaid, paremal Kessulaid. Sadam - kuivalt Kuivastusse.  Esimene peatuspaik ajalooline ja looduslähedane Koguva küla.  Istusime koos Smuuliga ja vaatasime pankrannikult Orissaaret. Muhumaa on imelik maa, seal ei ole uisud paaris-tehakse ja kasutatakse ainult ühte uisku korraga. Kahjuks ei jäänud see paaditegemine meil pildile. 
Vanad paadid ja puuriidad on pandud sammaldunud kiviaedadele. Koguva küla elab!
 
You must install Adobe Flash to view this content.
Järgmine peatus Kõljala puhkeküla. Külalisi tervitas määramatu liblika vastne. Uksed olid külalislahkelt avatud. Kenad kollased kämpingud on väiksemad kui Rasmuse saun aga mahume küll. Hobused krõmpsutavad  kämpade kõrval. Lõuna Kaali koolimajas oli jube hää! Kartulipuder ja hakklihakaste täitsa tore, personal sõbralik. Järgnes ekskursioon Kaali maastikukaitseala. Meteoriitikamuuseumi ekskursiooni juhendas Reet Tiirmaa. Meil jäi meelde, et Antartikast on leitud Marsi ja Kuu päritoluga meteoriite. Saime ise meteoriiti käes hoida ja nüüd teame, et meteoriit ei ole radioaktiivne. Meteoriite otsides on leitud traktoreid, lennukeid ja muid rauast esemeid. Käisime ka eksluksiivses Kolmandas meteroiidikraatris. See on jäetud järgnevatele põlvedele. Meteoriidikraatri olemasolu kinnitamine on pikaajaline protsess.

Külastasime Laidevahe looduskaitseala koos Ülo Metsmakeri ja Kristine Järsuga. Saime teada, et need alad on lindude (laglede) talveks ettevalmistumise paigaks. Lind võtab umbes 1,5 kilo kaalu juurde. Peamiseks karjamaa rohupiirajateks on Eesti hobused, keda võiks lõpmatuseni paitada (seda me ka tegime), ja ka Šoti mägiveised, keda seekord ei kohanud. Neid loomi karjatatakse samas karjuses, kuna nad söövad natuke erinevaid taimi. Hobused joovad soolast merevett ning käivad tallis vaid talviti.

You must install Adobe Flash to view this content.

Naasesime Kõljala kämpingutesse peale maalilist õhtupoolikut hobuste seltsis ning tüdrukud valmistasid õhtusöögi. Õhtu lõpetas lõke, tähtede vaatamine ning film "Kaali saladus".

Loodusklassi looduslaager. 2. päev

 
Tere jälle! Olles eile õhtul öises Kõljala puhkekülas sääskede toiduna Kaali kraatri teemalist filmi ja tähti vaadanud ning seedinud unes, et sealset suurt auku kasutasid muistsed inimesed arvatavasti ka ohverdamispaigana jumalatele; et selle meteoriidi langemist dateeritakse nii maapinna kihtides leiduvate radioaktiivse süsiniku meetodil kui ka õietolmu järgi, sest meteoriidi kukkumine Kaalile põhjustas suuri muutusi kohalikus looduses; ärkasime hommikul suhteliselt puhanuna. Hommikul kell 6:45 otsustas Rasmus minna pesema dušši alla, olgugi, et siinne dušširuum on väiksem kui kodune. Homme lubas kell kuus uuesti minna. Kaali koolis pakkus tore sööklatädi maitsvat hommikusööki ning siis suunduti Kuressaare muuseumi töötaja Sirje Azaroviga Liiva-Putla  männikusse seenele.
 
Sirje Azarov rääkis samblike ja sammalde vahelistest erinevustest, Saaremaa looduse orhideederohkusest ja liivasel pinnal kasvavatest taimedest. Seeneotsinguil leidsid kõik palju kukeseeni, pilvikuid, puravikke, riisikaid, kitsemampleid, vöödikuid ja nägime haruldast roosat kärbseseent teiste seas ning õppisime eristama mürgiseid söödavatest. Ühe orhidee nime teame me kindlasti "tumepunane neiuvaip"-loodan, et läks õigesti. Peale hõrgutavat ja kosutavat kapsahautist ja magustoitu Kaali koolis lõunaks suundusime pikale bussisõidule Põhja-Saaremaale Panga pangale. Sealsel pangal nägime siluriaegseid kivikihte ning seda kõike ilmestas räsitud ja liigivaene, omal moel hurmav loodus. See oli üsna võrreldamatu kauniste Odalätsi allikatega, kus me järgmisena peatusime, et pulbitsevat liiva näha.
You must install Adobe Flash to view this content.

Edasi suundusime Vilsandi rahvusparki, Loona mõisa RMK teabepunkti, kus kohtusime Kadri Kullaperega, kes tutvustas meile Saaremaa ajalugu läbi geoloogi vaatevinkli. Õppisime, et Saaremaal leidub käsijalgsete, korallide, meriliiliate, tigude ning veel paljude teiste eelajalooliste olendite ja tegelaste fossiile. Huvitava faktina saime teada, et seadusega on keelatud fossiilidega kauplemine, kuna nad on taastumatud. Koos Kadriga sõitsime läbi maalilise looduse Undva pangale, kus meile anti ülesandeks leida rannast erinevaid kivistisi. Kertu ja Mariliis leidsid Undva panga juures asuvast rannast erilise fossiili- koralli, mida Kadri Kullapere soovis RMK kivimaja muuseumi kollektsiooni eksponaadiks. Undva panga juurest sõitsime mööda mereäärset postiteed Kihelkonnani kus lõppes meie õppekäik. Planeeritud ole veel külastada Kaugatoma panka, Sõrve sääre tippu aga sinna me  ei jõudnud, sest õppeprogramm võttis oodatust kauem. Aga tühja sest! Koolitus oli nii põnev oli, et pilte teha ei olnudki aega.

Seejärel suundusime Kuressaarde, kus tegime ainult pisikese peatuse - homme on plaanis pikem ekskursioon Kuressaare Muuseumisse.

Peale pikka ja  veidike väsitavat päeva suundusime tagasi oma armsatesse kämpingutesse Kõljalas. Tegime Tessile hommikul korjatud Islandi käokõrvast mis on tuntud ka kui Islandi samblik, köhavastast teed, mille Tessi vapralt ära jõi. Aga tema näost oli näha, et see tee ei hiilanud oma maitseomaduste poolest.

You must install Adobe Flash to view this content.

Õhtu lõpetasime kukeseente puhastamise ja nendest kastme valmistamisega, grillvorstide ja kitarrimuusika saatel. Kahjuks oli pilves ja tähti enam vaadata ei saanud.

You must install Adobe Flash to view this content.

Loodusklassi looduslaager. 3. päev

Kuressaare muuseumi külastus. Meile tuli muuseumisse vastu juba seenepraktikalt tuttav Sirje Azarov, kes viis läbi muuseumitunni. Tegelikult saime me töölehed, mis tuli juba erinevatel õppekäikudel omandatud teadmiste ja Saarema Muuseumi loodusekspositsiooni abil täita. Oli väga põnev. Natuke jäi aega linnapeal ka käia.

Kell 13.30 hakkasime kodupoole sõitma. Muhumaal tegime veel ühe peatuse Emu tuuliku juures. Kuivastu sadamast praamile Virtsu poole algas sõit-35 minutit kestis. Paremale jäi Viirelaid, vasakule Kessulaid. Virtsu sadamas käisime vaatamas tuulegeneraatoreid. Inimene on nendega võrreldes ikka väga pisike. Huvitav, et tuul jaksab nii suurt tiivikut vabalt liigutada.

Ja nii see reis meil lõppes. Gümnaasiumi loodusklassil oli koos looduses õppida väga tore.

Me täname bussifirmat Samat, Kaali Kooli, OÜ Viscordiat, Ülo Metsmakerit ja Kistine Järsk'i, Sirje Azarovit, Reet Tiirmaad, Kadri Kullaperet ja Keskkonnainvesteeringute Keskust meie projekti toetamise eest!

You must install Adobe Flash to view this content.