Projekt 1654. Õppeekskursioon Kirde-Eestisse

Pildid, mille autor on Maret Murumaa, leiab siit!

Kohila Keskkonnahariduse Keskus viis Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel läbi Kohila Gümnaasiumi õpilastele 31.05.2012-01.06.2012 õppe-ekskursiooni Kirde-Eestisse. Osales 25 kümnende klassi õpilast, kellest kaheksa õpib reaal- ja loodusteaduste õppesuunal ning viis kaheksanda klassi õpilast.

Kirde-Eestis põlevkivi kaevandamist, sellega seotud keskkonnaprobleeme tutvustas õppeekskursiooni "Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise maamärgid Ida-Virumaal" raames Tallinna Ülikooli õppejõud Margus Pensa. Külastati Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumi. Edith Maasik tutvustas Iisaku-Illuka oosi, külastati Tärivere mäge ja tema juhendamisel läbiti Kotka matkaraja Rüütli soo poolne osa, külastati Ranna-Pungerja luiteid ja Tudulinna Hüdroelektrijaama. Ida-Virumaa keskkonnahariduse spetsialisti Anne-Ly Feršheli juhendamisel toimus eksklusiivne matk Peipsi järve luidetel ja samblikukaitsealal.

Ekskursioonil vaadeldi erinevat tüüpi inimtekkelisi mägesid. Tutvuti Kukruse poolkoksimäe ja selle piirkonna keskkonnaprobleemidega. Uuriti mandrijää liikumisest tekkinud Iisaku-Illuka oose  ja mõõdeti  vee pH taset aheraine mägede juures, määrati luidetel kasvavaid samblikke.  Kuru samblikualal analüüsiti inimtegevuse mõju samblikele. Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumis vaadati õppefilmi põlevkivi tootmisest ja kasutamisest. Loodi seoseid põlevkivi kaevandamise, elektrienergia tootmisviisi ja keskkonnamõjude vahel.

Õpilased on tagasisideküsitluses kirjutanud.

Sain teada, et aheraine mägi seest põleb ja sealt on kohati näha kuidas see suitsu välja ajab.
Ühel poolkoksi mäel lõpetati koksi juurde toomine 1960'ndatel aastatel ja sellele istutati palju puid. Praeguseks on see juba rohtu kasvanud aga seal on siiski näha mõnda musta jutti.  

Kiviõli ja selle läheduses asuvate asulate probleem on aga tänu rahvakeeli kutsutavatele tuhamägedele- reostunud vee probleem. Sealne vesi pole joodav ja see on väga reostunud kuna kahjulikud ained jooksevad mäest otse põhjavette.

Ma sain teada, mis oludes kaevurid maa-all töötavad ja et põlevkivi on Eestile väga oluline maavara. Põlevkivist saadakse õli kätte utmise ehk madalal temperatuuril põletamise teel, ei pressitagi välja, nagu ma siiani arvasin.


Teisel päeval käisime matkal liivaluidetel Peipsi järve kaldal kus saime palju teada luidete kujunemisest ja elust mis nende peal on (samblikud, putukad). Peipsi äärsed kalurikülad on peaaegu välja surnud ja seal käiakse vaid suvitamas.

Väga põnev oli kuulata, kuidas järvel oma asukohta määratakse ning mida looduses tuleks vaadata osata. Peipsi järv on väga salakaval: kaldalt rahulik, keskelt tormisem; petliku jääga, mida peab tundma. Liivaluited on pidevas liikumises, mitte ei seisa paigal. Liivaluiteid tuleb väga hoida ja mitte käia seal kus me ise tahame. Alati tuleb vaadata kuhu astud.

Ekskursiooni korraldajad loodavad, et õppeekskursioonil osalenud õpilased on teadlikumad elektrienergia tootmise keskkonnamõjudest ning käituvad edaspidi säästlikumalt. Samuti said tunnis õpitut seostada praktilise kogemusega ja arusaamine keskkonnamõjudest laienes.