Keskkonna-alane seminar-laager õpetajatele ja õpilastele

Kohila Keskkonnahariduse Keskus koostöös Rapla maakonna bioloogia-geograafia ainesektsioon korraldas 5-7. juunil järjekordse keskkonnaalase seminar-laagri õpetajatele ja õpilastele. Seekord toimus seminar-laager Toosikannu Puhkekeskuses. Laagrit finantseeris Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kohale jõudsime tõrgeteta. Jaotusime tubadesse ja alustasime looduslaagrit aasta looma hüüdega-ulgumisega. Kõik võtsid teatavaks laagri reeglid.

  • Hea tuju 24/7.
  • Kus viga näed laita, seal tule ja aita.
  • Ujumine ainult lubade ja turvavarustusega.
  • Kiiresti minnes mine üksi, kaugele minnes mine rühmaga.
  • Unenägusid vaatame koos vaikuses ja ära unusta, et su toa seintel on kõrvad.
  • Meie ökoloogiline jalajälg on minimaalne.
  • Probleemi korral aitavad ja küsimustele vastavad kõik õpetajad.
  • Ainsad vaenlased siin laagris on puugid - kontrolli ennast!
  • Tuuzi on püha, temast möödudes kummarda!
  • Oma lahkumisest laagrist teata projektijuhile.

Õpilaste töörühmi on seekord neli: Hunt, Nurmkana, Lodjapuu ja Tuuzi. Igas rühmas natuke üle 10 liikme. Õpetajate töörühmas oli 20 liiget. Esimesel päeval matkati, tehti looduses leitud taimedest süüa ja juua, uuriti puid. Õpetajad õppisid Vernier laboriseadmete kasutamist uurimusliku õppe kontekstis. 

 

You must install Adobe Flash to view this content.

Rohttaimede õpituba

Nagu öeldakse, et armastus käib kõhu kaudu.  Taimeliike võiks samamoodi tundma õppida.

Alustuseks tehti väike retk ümbruskonnas, et meelde tuletada ja ära tunda meie kõige tavalisemad taimed: kõrvenõges, naat, kuusk, kask, hapuoblikas, põdrakanep, metsmaasikas, kortsleht, metsvaarikas, võilill, angervaks, valge ristik. Iga õpitoas osaleja sai koti, kuhu ta siis ühe taime söödavaid osi kogus. Iga taime kohta rääkisid õpetajad tema kasulikkusest inimese tervisele ja sellest, kuidas seda toiduks kasutada. Edasi järgnes kõige põnevam osa ehk siis toidu valmistamine ja tee tegemine.

Põnevateks roogadeks olid karulaugupesto, milleks vajalikud taimepeotäied pärinesid küll õpetajate koduaiast, ja kuusekasvuvõie kohalikust toormaterjalist. Mõlemad maitsesid saiatüki peal imehästi ja väärivad järgi tegemist. Üks suuremaid üllatajaid oli kõigi arvates aga kuusevõrsejook, kuhu peale nimetatud taimeosade sai lisatud vaid pisut suhkrut ja  kuuma vett. Mõlemad rühmad valmistasid ka nn loodusesõbrasalati, mis koosnes kogutud taimedest- võilillelehtedest, oblikast, keeva veega ülekallatud kõrvenõgese lehtedest, põdrakanepi võrsetest, kortslehe lehtedest ja tuttavama maitse saavutamiseks ka värskest kurgist ja kirsstomatitest.

Paari peale valmistati ka üks taimesegu tee jaoks. See pidi sisaldama vähemalt ühte ümbruskonnas kasvavat värsket taime ja lisandiks sai valida õpetajate poolt kaasavõetud kuivatatud ravimtaimi. Kõik isetehtud söögid ja joogid said varustatud siltidega koostisainete kohta ja kõigile laagrilistele mekkimiseks välja pandud. Loodame siis, et mis keelel käinud, see meelde jäänud.

Puittaimede õpitoa eesmärgiks oli õppida tunma või meelde tuletada kodumaiseid puittaimi. Toosikannu Puhkekeskuse ümbruses peatuti rohkem kui paarikümne liigi juures. R äägiti taimede erinevatest nimetustest, nende osast pärimuskultuurist, tähtsusest muiste ja tänapäeval. Kas Teie teadsite, et künnapuul on künnivaod?

 "Vernier andmekogujate ABC" õpitoas tutvustati õpetajatele, kes varem ei olnud neid seadmeid kasutanud, seadmeid, nende hooldus ja kasutamisnõudeid. Õpitoa nö advanced osas tuli õpetajatel juba juhendite järgi viia läbi keskkonnateemalised mõõtmised.

Pärast õhtusööki olime kõik Seiklusmängud 360° esindaja juhendamisel nagu nupud looduslaual. Mängiti GPSidega keskkonnamängu. Mäng oli üles ehitatud lauamängu põhimõttel ja võidu saavutamiseks tuli finišisse jõuda võimalikult väheste käikudega. Kiirus ei olnud oluline.

Üllatuskülaliseks oli sel aastal laagrisse kutsutud zooloog Uudo Timm. Koos temaga seati üles  eluspüügilõksud ning lisaks kaevati maasse püügianumad, et uurida kes kõik sinna satuvad.

Lisaks rääkis Uudo Timm šaakalist, ilvesest mügrist ja mutist.

 

Teine päev

 „Äratus, ääääääratus“, kostab Kadi Adleri hääl päikeselises hommikus. „Kohe algab hommikuvõimlemine!“. „Pole midagi teha, peab eeskuju näitama“, mõtles projektijuht Kirsti pärast paari tundi und ja suundus lohiseval sammul Toosikannu lava poole. Hommikvõimlemisest on saanud traditsioon ja koos võimelda on tore, sest kõik teavad, et ees on ootamas põnev, tegevusi täis õppepäev.  

Maitsev hommikusöök kõhus ja hommikune ujumine tehtud alustati õpitubadega.

Pisiimetajate õpitoa raames kontrollisid loomahuvilised üle kõik püünispudelid ja lõksud.  Selgrootutest oli kinni püütud tuhatjalgu, nälkjaid, kiritigusid, merivaiklasi, põõsatigusid, jooksikuid, raisamardikaid, naksureid, erinavaid ämblikke. Lõksu oli jäänud ka kaks niidu uruhiirt, kelle siseelu  uuriti Uudo Timmi ja Edith Maasiku juhendamisel.

Kalade õpitoas püüti Vahuri juhendamisel kalu, kes lasti peale lühivaatlust järvevette tagasi. Näkkas nii särgi kui latikaid. Õhtupoolikul hakkas konksu otsa hästi suur peegelkarp. Kalade välis- ja siseehitust aitas õpilastel korrata Edith Maasiku abil „proua“  latikas. Hiljem puhastati ära ka õnge otsa jäänud särjed. Küll ikka Vahuril jätkus kannatust harutada puntrasse läinud õngenööri  ja abistada püüdjaid sööda konksu otsa sättimisel. Aitäh talle!

Samal ajal kalibreerisid õpetajad CO2 ja hapniku andureid ja katsetasid erinevaid keskkonna-alaseid töid Vernier seadmete abi. Uurimusliku õppe tulemusena selgus, et ega ei ole suuremat vahet 3 ja 200 EURiste päikeseprillide ultraviolettkiirguse kaitsevõimel, et peale punasekapsa vedelikust valmistatud indikaatorlahuse, millega saab kindlaks teha aluselist ja happelist vedelikku, saab pH väärtust määrata ka Vernieridega ning lakmuspaberiga. Tegelikult teadsid seda vist enne ikka kõik aga oli huvitav võrrelda Coca-Cola ja joogivee pH erinevust. Olgu äeldud, et Coca-Cola pH saadi 2,5.  

Keskkonnabussiga olid meile külla tulnud Reet Kristian, Piret Eensoo ja Merike Palginõmm, kelle juhendamisel uuriti Toosikannu järvevee vee-elustikku, õpiti õpitoas tundma koljude ja nahkade järgi erinevaid loomi ning tehti lähemat tutvust ilmavaatlusega.

Geograafia õpitoas joonistati ülesandepõhiselt kaart, mille raames õpiti kasutama kompassi, kaardile   kandma Eestimaa kaunimaid kohti, suuremaid kõrgustikke, oma elukohta, Toosikannul leiduvaid taimi jmt.

Õhtune viktoriin „Teadmised Toosikannult“ oli eriline, sest siin oli õpilastel ülemvõim. Õpetajad olid need, kes pidid laudadevahel sprintima kui võistkonnal vastus valmis ning viima lipiku õige vastusega auväärt hindamiskomisjonile. Sellel viktoriinil tuli võitjaks võistkond Toosikannu koosseisus Anette, Annemari, Kertu, Triin Tepner ja  Triin Palandi. II koha saavutas võistkond  Karmo ja teised koosseisus: Karmo, Madis, Igor, Ruta ja Kelsi. III koha saavutas võistkond Tule taevas appi koosseisus Mari, Maarja-johanna, Anna Lisett, Kerstin ja Marten. Aga kõige enam võitsid ikka need, kes enne viktoriini algust kõige vähem teadsid. Tulemustetabel näitas pingelist rebimist aga ka seda, et kõik loodushuvilised õpilased olid usinalt laagris õppinud.

Teise päeva õhtul toimus õpetajatele seminar saunamajas teemal „Õpilasuurimus, loov- ning praktiline töö keskkonnateadustes“.  Seminaris tutvustasid erinevate koolide õpetajad oma koolis läbiviidud töid ning sellest saadud kogemusi. Selgus, et 8. klassides kalduvad loovtööd valdavat kaunite kunstide valdkondade poole. Eksperimentaalselt viidi keskkonnavaldkonna loovtöö läbi Kohila Gümnaasiumis, kuid järgmisel aastal enam kogu lennule keskkonnateemat loovtööks välja ei pakuta. Loodusvaldkonna õpetajate juhendamiskoormus on juba gümnaasiumiõpilaste uurimistööde juhendamisega piisavalt suur ning on otstarbekas lasta õpilastel teha loovtöid einvatel teemadel, mis hajutab ka juhendamiskoormust ning annab õpilastele teha tööd nende lemmikvaldkonnas. Loovtööde juhendamine keskkonnavaldkonnas loomulikult jätkub, kuid teha võiks seda ainult huviliste õpilastega ning teemad võiks olla rohkem uurimuslikku laadi.

Maakonna parimate keskkonnavaldkonna uurimistöödega said enamus huvilisi tutvuda märtsis KIKi poolt finantseeritud uurimistööde konverentsil „Mõtelda on mõnus“. Arutleti, et kuidas edasi? Keskkonnauurimustes on vajalikud mõõteseadmed, mille olemasolu avardab uurimistööde teemaderingi ning soodustab õpilaste huvi valdkonna vastu. Kaaluti võimalust, et taotleda ühiselt finantseeringut koolidele sobivate mõõteseadmete soetamiseks, mida oleks vajadusel võimalus Kohila Keskkonnahariduse Keskusest laenutada.  Positiivne laenutamiskogemus on olemas näitusega „Meie metspuud“.

Samal ajal kui õpetajad seminari pidasid osalesid õpilased Annika Saare läbiviidud õpitoas "Looduses loovalt näol ja kehal", kus joonistati kehale loodusest inspireeritud kauneid pilte ning Anu Roosilla poolt juhendatud õpitoas "Looduslaagris säästlikult kauniks", kus tuuniti kaasa võetud vanu T-särke. Ilu loodi palju ja rõõmu jätkus kõigile.

You must install Adobe Flash to view this content.

Kolmas laagripäev algas väga vara. Andrus Jairi juhendamisel toimus linnulaulukuulamine. Suuremad huvilised olid muidugi õpetajad, sest eks enamus õpilastele maitses selleks ajaks uni laagris juba magusasti.

Mitmetunnisel teekonnal kuulati aed-põõsalindu, õõnetuvi, kägu,  käblik, mustpea-põõsalindu, pruunselg-põõsalindu,  salu-lehelindu, väike-lehelindu, mets-lehelindu, pöialpoissi, metstikku, hall-kärbsenäppi, aed-lepalindu, punarinda, musträstast, laulurästast, põhjatihast, metsvinti ja kuuse-käbilindu.

Lisaksnähti lennul meie looduse üht imet, looduskaitsealuste liikide I kaitsekategooriasse kuuluvat must-toonekurge. Elamus missugune! Igatahes olid kõik retkelt saabunud reipad ja häätujulised ning hommikune Riina Annilo juhendatud keskkonnatantsu õppimine edenes vaatamata varasele hommikutunnile jõudsalt.

You must install Adobe Flash to view this content.

Laager lõppes omaloomingukonkursi etteastete vaatamise ja hindamisega. Konkursil jagati välja esimene auhind: seminar-laagri maskoti Toozi hoidmisõigus üheks aastaks koos kohustusega välja mõelda järgmise aasta looduslaagri sisu. Võitis sel aastal esmakordselt laagris osalenud Kurtna Põhikooli õpetajate ja õpilaste võistkond. Jagasime ka välja suurepärased loodusraamatud viktoriinis I, II ja III koha saavutanud võistkonna liikmetele ning eriauhin kõige tublimale eluslõksuseadjale ja ülesvõtjale. Laager lõppes õpitud keskkonnatantsu tantsimisega ning kringli söömisega.

Järgmisel aastal lubati kindlasti osaleda.