Lõppenud kooliaastal sidus kaheksat Raplamaa kooli loodusainete õppekäikude ühisprojekt

Projektijuht Kirsti Solvak rääkis, et meie maakonnas on väga tugev bioloogia- ja geograafiaõpetajate ainesektsioon. Looduslaagris ühistegevusi kavandades pakuti välja mõte, et koolid tahaksid rohkem õppekäike teha. Seda suunda toetab ka uus, õppeaineid integreeriv õppekava, mille kohaselt peab kool tagama igale klassile ühe õppekäigu aastas. Kohila Keskkonnahariduse Keskus kirjutas ühisprojekti, mille kogumaksumus oli üle 20 000 euro. Suurema osa maksumusest moodustas transpordikulu ja seetõttu tuli korraldada ka vedaja leidmiseks riigihange. 

Koostööga liitus kaheksa kooli: Kohila Gümnaasium, Rapla Ühisgümnaasium, Järvakandi  Gümnaasium ja Märjamaa Gümnaasium, Kehtna Põhikool, Valtu Põhikool, Kodila Põhikool ja Hagudi Põhikool.

KIKile kirjutatud projektis plaaniti õppekäike juba 2012.-13. õppeaastaks, aga kuna rahastus tuli poole aasta pealt, otsustati projekti tegevused jätta lõppenud kooliaastasse. I klass käis loomaaias, II kl botaanikaaias, III kl Väätsa prügilas, IV kl Ahaa-keskuses, V kl rabas (Rabivere või Mukri), VI kl vaatles Põhja-Eesti pankrannikut Murastes või Pakri poolsaarel, VII kl teemaks loomaaias olid roomajaid ja kahepaiksed, VIII kl käis botaanikaaias, kus tutvuti loodusvöönditega ja IX kl Jääaja keskuses. Neile oli plaanitud ka geoloogiamuuseumi külastus, aga see oli nüüd remondis ja ainsana õnnestus seal käia Järvakandi õpilastel.

Plussid ja miinused

Õpetajate tagasisidelehtedel olid õppekäikude sisu osas valdavalt kirjas positiivsed vastused. Kiideti asjalikke giide, eri paigus nähtu aitas siduda teooriat ja praktikat või õpitut korrata, (prügilas) sai näha reaalset olukorda, rühmatööd sai teha koostöös teiste koolide õpilastega ja üldse on väljasõidud igapäevasele koolielule mõnusaks vahelduseks. Kohatist nurinat ja imestamist põhjustas see, et buss tuli kaugelt, tehes tulles ja minnes tühisõidu. „Milleks tühisõidud kuskilt ilma otsast, kui kohalikud bussifirmad võiksid teenindada? Kus on siin see säästlikkus ja kokkuhoid, millest lastele räägime,“ on kirjas mõned arvamused. 

Suur 50kohaline buss pandi alati lapsi täis, see võimaldas ka koolidel omavahel rohkem suhelda. Hageri algklassid tegid rohkem ühiseid väljasõite Kodila kooliga, Valtu Kehtnaga, Hagudi Kohilaga. Kirsti Solvak rääkis, et tema kui projektijuhi ülesanne oli tellida buss, sisulise töö teevad need õpetajad, kes viivad õppekäigud läbi. Ta on rahul, et meie koolides on palju entusiastlikke loodusainete õpetajaid ja klassijuhatajaid, kes lähevadki sihipäraselt õppekäike tegema. Kitsaskohaks oli mõnda looduskeskusse aega saada, eriti kui minna 50 õpilasega, seal eeldatakse, et rühma suurus on kuni 24 last.

 „Arvestuste kohaselt käis neil õppekäikudel üle 1800 Raplamaa õpilase. Usun, et meie maakonna õpilased on nüüd keskkonnateadlikumad - kui õpid loodust tundma ja armastama, siis ka käitud loodussõbralikumalt. Koostöö  koolidega oli suurepärane! Tänan kõiki koolide koordinaatoreid: Inga Kangurit, Edith Maasikut, Reet Merenäkki, Meeli Jänest, Luule Linamäed, Talvi Jusilot ja Siret Saksa, aineõpetajaid ja klassijuhatajaid, kes aitasid väljasõite läbi viia. Hea meel on selle üle, et KIK eraldab sihipäraselt raha loodus- ja keskkonnaharidusele. Tänud Kohila vallavalitsusele, Liia Hallapuule ja Ahto Järvelale kes oli toeks ja abiks projekti paberitöö tegemisel ning bussifirmale ATKO.“ rääkis Kirsti Solvak.


Artikkel ilmunud ajalehes Raplamaa Sõnumid

Autor Reet Saar