Projekt „Tee teekond meie toidulauale“

Kohila Gümnaasiumi Hageri klasside maja asub kihelkonnakeskuses, looduskaunis kohas Hageris. Koolihoonet ümbritseb iidne park, lähedal on raba ja ka põnevad karstiavad, mis annavad suurepärase võimaluse looduslähedaseks õppeks.

Kooliperel on traditsioon valida igaks õppeaastaks üks läbiv  loodusteema, mille põhjal planeerime tegevused terveks õppeaastaks. Oma tegemisi kajastame Hageri klasside blogis.

2014/2015 õa teemaks on “Tee teekond meie toidulauale”. Sel aastal toimetasime esimest korda projektipõhiselt, kasutades Kohila Keskkonnahariduse Keskuse abi projektile finantseeringu leidmiseks. Meie projekti toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

 Juba 2014. aasta kevadel tegime peredele  üleskutse korjata ja kuivatada suvel ravimtaimi.  Lisasime ka nõuandeid  kogumiseks  Septembris tõid õpilased ravimtaimed kooli ning ühiselt kaalusime need üle - kokku sai 1018g. Õpilased korjasid piparmünti, melissi, kummelit, naistepuna, pohlalehti, vaarikavarsi, pärnaõisi, nurmenukku, roosat ristikut, vorstirohtu, saialilli, põdrakanepit, mustsõstralehti ning soolikarohtu. Sügise sünnipäeva nädalal tegime vahekokkuvõtte senisest tegevusest.  Mängisime  saalis keskkonnaalaseid mänge ning vestlesime aastaaegadest ning taimedest. Sügisnädal lõppes ühise toidulaua ääres. Lapsed koos nutikate vanematega valmistasid omapäraseid, värvikirevaid,  kauneid ja maitsvaid suupisteid.  Iga laps tutvustas enda tehtud toitu. 

Esimene klass käis septembris Toivo Ernitsaga matkal kooliümbruses, kus tutvuti ümbruskonna ajaloolise taustaga ning uuriti kooli lähedal kasvavaid taimi. Teine klass tegi projekti ravimtaimedest. Töö käigus käisid õpilased apteegis ning uurisid sealset ravimtaimede valikut, ravimteede koostist ja nende kasutamise võimalusi. Kolmas klass koostas 1. trimestril referaadid ja jutukesed ravimtaimedest ning esitles neid. Mõtteid õpilaste juttudest:”Ühel päeval ma taipasin, et taimed on nagu inimesed, ainult nad pole väga sarnased ja ilma taimedeta ei oleks meid olemas. Hea oli ravimtaimi korjata. Kui me koju tulime oli terve korv täis nurmenukke. Mõtlesime, et kuivatame need ära ja nii me tegimegi”.

Neljas klass kirjutas jutte perede ravimtaimede korjamise ja kasutamise kogemustest ning projekti raames viidi läbi väike uurimus neljanda klassi õpilaste perede teetarbimise harjumustest, millest selgus, et palju tarbitakse just musta teed kuid pea iga pere toidulaual on leidnud koha ka mõni taimetee. Taimedest tuntuim, mida tee tegemiseks kasutatakse on piparmünt. 

Tööõpetuse ja kunstiõpetuse tundides kaunistasid õpilased paberist kotte kuivatatud ravimtaimedega. Vastavalt teekoti sisule kaunistasime koti. Koos lastevanematega täitsime teekotid ravimtaimedega. Toimus ka ravimtaimedehõnguline klassihommik vanade asjade keskel Hageri muuseumis, kus rääkisime taimede raviomadustest, keetsime piparmünditeed, tutvusime eksponaatidega ja mängisime lauamänge. Lemmikmängukohaks kujunes aga vana apteek.

Kirsti Solvaku juhtimisel toimus matk Rabivere rabasse. Eelnevalt tutvusime rabataimestikuga ühiselt koolimajas, selgitasime ka rabas  turvalise liikumise reegleid. Õpilaste mõtteid retkest : Mulle meeldis käia ühekaupa laudtee peal. Õpetajad ütlesid: "Käige hanerivis." Nägime Kõnnu järve. Ühes kohas me pidime käima mättalt mättale. Kui me selle koha peal hüppasime, siis maa kõikus meie all. Seal oli selline leht, mida murdes tundsid pipra lõhna. See oli metspipar. Korjasime marju: mustikaid, sinikaid, jõhvikaid, pohli. Mina korjasin pohlavarsi ravimtee jaoks. Seal olid huvitavad taimed: põdrasammal, vaevakask oma tillukeste lehtedega, sookail, mille lõhn ajab pea uimaseks. Sain teada, et rabas on mitmeid ravimtaimi. Kõiki taimi ei tasu puutuda, sest võivad olla  mürgised. Rabas olid nii lahedad kohad, et tahan kindlasti sinna veel minna.

Meie tegemistesse olid haaratud ka lapsevanemad. Isadepäeva tähistasime ühiselt Rakvere Politseimuuseumi programmiga. Vaatamata tööpäevale leidsid paljud isad ja vanaisad võimaluse oma lapsega koos programmist osa saada.   Koolimajja jõudes ootas isasid kuum ravimtaimetee - see taimetee joomine on meil kooliüritustel kujunenud juba päris harjumuseks. Teetassi kõrval said nad isekeskis juttu vesta.

4. detsembril oli koolimajas koostegemise õhtupoolik. kus valmistusime Hageri jõululaadaks. Eesmärgiks oli koguda müügitulu nii oma kooli ravimtaimeteemalise kalendri väljaandmiseks kui ka teise traditsiooni - igale lapsele sünnipäevaks oma raamat - finantseerimiseks. Perede abil said ravimtaimed pakitud ja sildistatud eelnevalt kaunistatud paberkottidesse. Laadal olid meie teepakikesed  populaarsed. Enim osteti pärnaõie-, piparmündi- ja kummelitee pakikesi. Müümata jäi vaid 85 grammi. Vanemad koos lastega valmistasid teekõrvaseks erinevaid suupisteid, mille kõrvale sai rüübata õpilaste valmistatud ravimteed.  Kokku kogusime müügitulu 92 €.

Uue aasta veebruarikuus toimus perepäev, kus muinasjutte taimede võlujõust vestis Piret Päär ning lektor Margus Maripuu tutvustas ravimtaimi ja nende kasutusviise. Ühiselt degusteerisime erinevaid taimeteesid meega ja sõime salatit.

Projekti tegevustest ja kogutud keskkonnainfost koostati laste joonistuste ja fotodega vahva keskkonnainfot sisaldav kalender. Kalendrit aitas küljendada ja trükkida Ahha disain. Jõulupidu oli sel aastal eriline: iga Hageri algklassides õppiva lapse pere sai kingiks koolikalendri. Kalendrid kingiti ka ka maakonna koolidele.

Tänu projektile saime kõik rikkamaks: kogusime uusi teadmisi ravimtaimedest ning õppisime valmistama teed puhtast Eestimaa loodusest pärit taimedest, turgutasime tervist, jäädvustasime tehtu kalendrisse, õppisime olema ettevõtlikud  ning tundsime koostegemisest rõõmu.

 

 

 

Hageri algklasside õpetajad Urve Hinn, Kristel Vald, Riina Annilo ja Pille Särekanno