2021

“Keskkonnaüritused peredele Raplamaal” (jätkuprojekt nr 15624), sügis 2021- august 2021.
Projektitegevusi toetas SA Keskkonnainvesteeringute keskus 1130.- euroga ning 50% omaosalusega, 1130.- euroga Kohila Vallavalitsus.

Urmas Tartese loeng seentest

Projekti esimene üritus toimus 3. oktoobril 2020 Kohila Gümnaasiumi auditooriumis, milleks oli Urmas Tartese loeng seentest. Bioloog ja loodusfotograaf rääkis seente elutegevusest ja suhetest teiste organismidega. Kuulajad said juurde teadmisi seente rollist looduses laiemalt, sh seentest kui orgaanilise aine lagundajatest. Kogu kahetunnine loeng oli rikkalikult illustreeritud ainult Urmas Tartese enda seenefotodega.


Samblaretk ja välilabor Loore Ehrlich´ga

11. oktoobril 2020 toimunud õpitoas oli eesmärgiks tavalisemate metsas kasvavate sambaliikide tutvustamine täiskasvanutele ja lastele. Samblaretke ja välilabori tegevusi juhendas botaanik Loore Ehrlich. Retk läbis Hageri-Sutlema rannamoodustistel kasvavat vana metsa, mis asub kunagise Balti jääpaisjärve rannavallil. Nüüdseks on liivased mäed kaetud ürgse ilmega metsaga ja selle alune kaetud kena samblavaibaga. Juhendaja oskas luua toredaid seoseid, mis aitas meelde jätta sammalde nimetusi ja seda, kuidas samblad ja samblikud segamini ei läheks. Seejärel uuriti Vilivere külaplatsil ülesseatud välilaboris erinevaid samblaid binokulaaride all. Samblapuhmast avastati ka mitmeid väikeseid putukaid, mida palja silmaga ei märka. Nimelt on samblarinne metsas tähtis elu- ja varjupaik pisikestele putukatele. Õpiti samblaid läbi mängulise õppe, koostati näitus 14 erinevast retkel leitud samblaliigist. Vahva, et sammaldel on toredad eestikeelsed nimetused – harilik kakshammas, kase-kaksikhammas, põikkupar, roossammal, tutik, metsakäharik, lehviksammal jpt. 2,5 tunni pikkune õpituba oli osalejatele põnev ja möödus kiiresti. 


Rauno Kalda loeng nahkhiirtest

24. aprillil 2021 kutsus Kohila Keskkonnahariduse Keskus ekraanide ette kuulama kogu pere virtuaalset loengut nahkhiirtest. Käsitiivaliste eluviisi hästi tundev nahkhiirte uurija Rauno Kalda pidas põneva loengu läbi arvutiekraani, tuues välja, et nahkhiirtel on kiskja hambad, mitte putuktoiduliste omadega sarnased, kuigi 80% nahkhiirtest toitub putukatest. Kalda rääkis, et pea alaspidi rippuda õnnestub neil seetõttu hästi, et jalad on keerdunud ja varbad on suunatud tahapoole, mitte ette. Lisaks kõõlused lukustavad varbad ja rippumiseks eriti energiat ei kulu. Eestis elab 12 liiki nahkhiiri, kelledest 7 on paiksed ja talvituvad keldrites, koobastes, puuõõnsustes, maja voodrilaudade vahel, tuulekastis, isegi ventilatsioonisüsteemides. Kuna nahkhiired tulevad välja ja alustavad toiduotsinguid päikeseloojangu ajal, on võimalik õhtuhämaruses taeva taustal nende risti- põiki lendu jälgida. Kui soovite oma õue neid põnevaid loomi elama, peaks maja või kõrvalhoone laudises või tuulekastis olema u 2 cm pragu. Soovi korral võib hoone mingile osale teha topelt laudise. Kõik nahkhiired on Eestis kaitse all. Nahkhiirte kolooniatest võiks teada anda nahkhiirteuurijatele, näiteks nahkhiir@elfond.ee .

Ööliblikaid tutvustav loodusõhtu peredele

16. juunil 2021 korraldas Kohila keskkonnahariduse keskus Vilivere külaplatsil peredele loodusõhtu ööliblikatega tutvumiseks. Neid öise eluviisiga putukaid päeval tihti ei kohata. Juhendajaks oli kutsutud suure liblikakollektsiooni omanik, hea liblikatundja ning harrastusentomoloog Allan Selin, kes tutvustas oma kollektsiooni näitel öö- ja päevaliblikaid üle maailma. Üles oli pandud ööliblikate ligimeelitamise otstarbeks toodetav spetsiaalne valgustelk. Kunstvalgus meelitab millegipärast alati putukaid ligi, nii on ka ööliblikatega. Viimaste lendu mõjutab oluliselt ka ilm, pilves ilma ja seetõttu soojema õhuga lendavad ööliblikad palju agaramalt valgusele. 16. juunil juhtus olema selge taevas ja külm õhtu, mistõttu jäi nähtud liike kahjuks napiks. Telgi valgussõõri lendasid võsa-õrnvaksik, harilik ja kollakas valgevaksik, rohuleediklane, männi-kärbvaksik ja isane humala-eistekedrik. Kokkuvõttes läks hilisõhtune loodusüritus hästi.



Läänemere päevad - loeng mikroplastist (Lennart Lennuk)

Jaanuaris toimuma pidanud, kuid edasi lükatud mikroplastiku teemalise ürituse otsustasime läbi viia 26. augustil 2021 Kohila Läänemere päeva raames. Hüdrobioloog Lennart Lennuk pidas Kohila raamatukogus loengu seni vähetuntud mikroplastiku tekkest ja probleemidest. Peale loengut toimunud õpitoas valmistati ise looduslikest koostisainetest kehakoorijaid. Täpsem artikkel teemast ilmus 15.09.2021 Kohila vallalehes (otselink SIIN).