2023

Kokkuvõte läbiviidud programmidest

 2023. a aastal telliti Kohila Keskkonnahariduse Keskuselt kokku 35 tasulist keskkonnahariduslikku õppeprogrammi (8 väljaspoolt Raplamaad ja 27 Rapla maakonnast). Keskkonna- ja loodusõpet said kokku 661 õpilast ja lasteaialast. Populaarseimad programmi olid „Elekter, tekkimine, tekitamine, säästmine“ ja “Läbi metsa rabajärve äärde“.

MATA toel valminud 6 erinevat keskkonnateemalist õppeprogrammi viisime läbi 38 korda (neist 6 väljaspool Raplamaad ja 32 korda Rapla maakonnas). Kokku osales programmides 712 täiskasvanut, õpilast ja lasteaialast. Enim läbiviidud  õppeprogrammid olid „Mikroplast“ ja „Üks samm korraga“. Lisaks külastasid keskuse ruumides aasta lõpus valminud keskkonnaekspositsiooni 12 gruppi,  kokku 153 inimest.

6 programmi ja püsiekspositsioon valmisid Maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme (MATA) ja Kohila VV omaosaluse toel ja neid programme viisime läbi tasuta.

Tohisoo Kunstide Kooli töötajad osalemas mikroplasti programmis 11.04.2023
Rapla Melumessil programmiga "Üks samm korraga" 12.08.2023

Oktoobris 2023 valmis keskuse 7-osaline ekspositsioon

Meie uus ja kauaoodatud püsiekspositsioon on elurikkust väärtustav ja tutvustav ning käsitleb ka inimese majandustegevuse (tootmise) mõju elurikkusele. Keskuse seinu katavad maast laeni neli erinevat kooslust: vana loodusmets, raba, puisniit ja jõgi (Keila jõe näitel). Antud elurikaste kooslustega pöörame tähelepanu liikide omavaheliste seoste tähtsusele ja nendest moodustuvale võrgustikule. Visuaalselt paeluvad ja meeleolu loovad koosluste illustratsioonid joonistas kunstnik Maria Välja. Kooslustes on kokku 71 erineva liigi detailset joonistust, mis meenutavad ajaloolisi botaanilisi pilte. Tänu nendele elurikkust täis kooslustele meie keskuse seintel on meil võimalus suhteliselt kitsastes ruumides pakkuda mitmekülgsemat loodusõpet. Illustratsioonide poolt tekkiv meeleolu aitab viia õppija käsitletavasse loodusmetsa, rabasse, niidule ja jõe äärde. Lisaks pöörame tähelepanu meile märkamatuks jäävatele ülitähtsatele tegelastele – lagundajatele, keda on võimalus lähemalt uurida valguskastidesse paigutatud hobifotograaf Eimar Kulli suurepärastelt makrojäädvustustelt.

ERR filmimas uudisteklippi püsiekspositsiooni valmimisest.

Kogu projekt oli mahukas ning 1 aasta ja 9 kuuga valmis palju. Lühidalt: 8 matkarada keskkonnas avastusrada.ee (igas Raplamaa vallas 2 rada), kaks keskkonnahariduslikku rändprogrammi “Mikroplastik” ja “Üks samm korraga”, neli aktiivõppe programmi haridusasutustele, sh lasteaia lastele ja eri vanuses õpilastele:  “Mina ja elurikkus”, “Eesti liblikate bingo”, “Elurikkuse põrandamäng” ja “Valikute kohver” ning püsiekspositsioon teemal elurikkus ja tootmise mõju elurikkusele.

Kohila Keskkonnahariduse Keskuse elurikkuse teemaline püsiekspositsioon valmis programmi Maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeede toetusel, projekti nr RE.2.01.21-0453 “Keskkonnahariduse kättesaadavuse laiendamine Raplamaal ja väljaspool Raplamaa piire” raames. Omaosalusega panustas Kohila Vallavalitsus. 

Kätri Kaik tutvustamas ERR-ile koolidele välja laenutatavat elurikkuse põrandamängu.
Olev Kenk ERR-ist tegemas uudiseklippi keskusest. Foto: Kätri Kaik

Oktoobris 2023 valmis Kohila KHK 7-osaline keskkonnaekspositsioon Kohila Keskkonnahariduse Keskuse nruumidesse (aadressil Kooli 1, Kohila ehk Kohila Gümnaasiumi 2. korrusel, ruum B203) ja osaliselt välja laenutamiseks Raplamaa ja sellega piirnevatele haridusasutustele ja ka programmiga osalemiseks avalikel üritustel. 

Ekspositsioon valmib MATA projekti „Keskkonnahariduse kättesaadavuse laiendamine Raplamaal ja väljaspool Raplamaa piire” toetusel.  Eelmise aasta veebruarist oleme ellu viimas meie jaoks väga suurt ja olulist projekti „Keskkonnahariduse kättesaadavuse laiendamine Raplamaal ja väljaspool Raplamaa piire”. Projekti toetab Rahandusministeerium, maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest (RE.2.1.5) summas 50 000 eurot ja Kohila valla omaosalus on 18 086 eurot. 

Projekt kutsuti ellu, kuna oli vajadus luua Kohila Keskkonnahariduse Keskusele püsiekspositsioon ja 6 looduse- ja keskkonnateemalist rändekspositsiooni, mis suurendavad keskuse võimekust anda Rapla maakonnas laiemalt keskkonnahariduslikku teenust. 

Haridusasutustele välja laenutamise kontakt on khk@kohila.edu.ee või mob 5855 8040.

https://www.err.ee/1609148050/kohila-keskkonnahariduse-keskus-sai-uue-pusiekspositsiooni 

Õpperetk ümber Järlepa järve

Laupäeval, 30. septembril, matkasid 21 huvilist ümber Mahtra looduskaitsealal asuva Järlepa järve. Giid Hetti Kask oli meile teejuhiks ja matkalugude jutustajaks, juhatades meid läbi erinevate koosluste. Kord lookles rada rabamännikus, aegajalt tuli astuda läbi vesiste turbasamblalohkude, siis olime kuusikus ja mõne aja pärast kaasikus. Keha kinnitasime täpselt järve vastaskaldal, Liivamäe kunagise puisniidu suurte ja ürgsete tammede ning pärnade lähedal. Sealt otse üle mäe ja järve olla kunagi läinud ka talitee. Aitäh toredale seltskonnale ja Hettile!
Õpperetke korraldas Kohila Keskkonnahariduse Keskus. Keskkonnateadlikkuse sarja “Keskkonnaüritused peredele Raplamaal“ toetavad KIK SA, Kohila VV ja Kohila Keskkonnahariduse Keskus.
Järlepa järve õppematka seltskond, juhendaja Hetti Kask (vasakult esimene).

Matk soode taastamisega tutvumiseks

27. juuni õhtul toimus väga huvitav ja hariv õpperetk, mille käigus RMK looduskaitse spetsialist Triin Leetmaa selgitas meile, kuidas ühe allikasoo taastamine toimub. Külastasime Nabala-Tuhala looduskaitsealal asuvaid allika- ja madalsoid, mida minevikus on kahjuks kraavide abil tugevasti kuivendatud. Selle tõttu kahanes sealsete soode pindala 3000 hektarilt 7,4 hektarini.
Kõigepealt liikusime Übina allikasohu. Giid rääkis, et nõukogude ajal on seda kõvasti kuivendatud kraavide võrgustiku abil, misjärel veeti alale vaod ja istutati kuused, püüdes ala metsastada.
Nüüdse soo taastamise käigus puhastati endine sooala puudest. Nägime kümneid kraavide sulgemiseks tehtud pinnasetamme, mille rajamine ei olegi nii lihtne nagu võiks arvata. Giidi sõnul tammid töötavad, kuna sel kevadel oli puudest puhastatud ala korralikult vee all, tänu millele tulid toituma hulk kahlajaid jt linde.
Elamuse pakkus meile käik väikesel alal säilinud allikasohu. Just sellisena loodavad taastajad mõne aja pärast näha ka ülejäänud sooala koos oma eripärase taimestiku ja linnustikuga.
Käisime ära ka mõne kilomeetri kaugusel Visja madalsoo servas. Madalsoid on Eestis vähe alles, kuid need on ühed liigirikkamad kooslused, mida peaksime väga hoidma.
Täname oma juhendajat Triin Leetmaad ja kõiki osalejaid!
Õpperetke korraldas Kohila Keskkonnahariduse Keskus. Keskkonnateadlikkuse sarja “Keskkonnaüritused peredele Raplamaal“ toetavad KIK SA, Kohila VV ja Kohila Keskkonnahariduse Keskus.
RMK looduskaitse spetsialist Triin Leetmaa (keskel kaardiga)


Jalase raba õppematk

Osalejad jäid väga rahule matkaga Jalase ehk Sõbessoo rabas 13. mail 2023. 

Meie juhendajaks oli loodusgiid Anu Kaar (Sooserva Retked). Ilm oli suviselt soe. Enne rabasse jõudmist jalutasime läbi ülasterohke abrumetsa. Rabas lihtsustas kõndimist laudtee ja lagerabas ka räätsad. 

Matk sai toimuda tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Kohila Vallavalitsuse ja osalejate osalustasu toele. 


27. juuni õhtul toimus väga huvitav ja hariv õpperetk, mille käigus RMK looduskaitse spetsialist Triin Leetmaa selgitas meile, kuidas ühe allikasoo taastamine toimub. Külastasime Nabala-Tuhala looduskaitsealal asuvaid allika- ja madalsoid, mida minevikus on kahjuks kraavide abil tugevasti kuivendatud. Selle tõttu kahanes sealsete soode pindala 3000 hektarilt 7,4 hektarini.

Kõigepealt liikusime Übina allikasohu. Giid rääkis, et nõukogude ajal on seda kõvasti kuivendatud kraavide võrgustiku abil, misjärel veeti alale vaod ja istutati kuused, püüdes ala metsastada.

Nüüdse soo taastamise käigus puhastati endine sooala puudest. Nägime kümneid kraavide sulgemiseks tehtud pinnasetamme, mille rajamine ei olegi nii lihtne nagu võiks arvata. Giidi sõnul tammid töötavad, kuna sel kevadel oli puudest puhastatud ala korralikult vee all, tänu millele tulid toituma hulk kahlajaid jt linde.

Elamuse pakkus meile käik väikesel alal säilinud allikasohu. Just sellisena loodavad taastajad mõne aja pärast näha ka ülejäänud sooala koos oma eripärase taimestiku ja linnustikuga.

Käisime ära ka mõne kilomeetri kaugusel Visja madalsoo servas. Madalsoid on Eestis vähe alles, kuid need on ühed liigirikkamad kooslused, mida peaksime väga hoidma.

Täname oma juhendajat Triin Leetmaad ja kõiki osalejaid!