Õppematk looduses hakkama saamiseks

Pühapäeval, 10. oktoobril 2021 on võimalus osaleda õppematkal, kus saab tarkusi looduses hakkama saamiseks. Juhendaja on kogenud matkajuht Andres Lääne (Suur Seiklus OÜ).Osalemiseks on VAJALIK REGISTREERUDA mob. 5855 8040, khk@kohila.edu.ee.

Tegevused toimuvad Loosalu-Paluküla õpperajal kell 11-15.00. Grupi suurus kuni 15 inimest. Buss väljub Kohilast 10.25, Raplast saab bussi peale eelneval kokkuleppel.

See on matk looduses, mille käigus jagatakse tarkusi metsas hakkamasaamise kohta, kuidas hoida soojust, saada vett ja toitu. Õpetatakse leidma looduses leiduvaid söödavaid taimi, looduslikke materjalide kasutamist puhkamiskoha tegemiseks metsas, jt tarkusi. Õpetatakse üles tegema tuld ja lõkketoitu, keedetakse teed. Matkal õpivad inimesed oskusi, mis vähendavad kartust metsa ees ja suurendavad enesekindlust pikemate loodusretkede ettevõtmiseks perega. 

Buss väljub Kohilast kell 10.25, Raplast on võimalik bussi peale saada kell 9.50 (enne Kohilasse sõitu). Tegevused Loosalu-Paluküla õpperajal toimuvad kell 11-15. Buss tuleb Palukülasse vastu kell 15.00, jõudes u 15.30 Raplasse ja 15.55 Kohilasse. Täpsemad asjaolud täpsustame osalejaga juba peale registreerumist õppematkale. 

Osalustasu on 8 eurot / osaleja, mis kanda peale koolitusele registreerumist Kohila Vallavalitsuse kontole SEB EE191010802003808002 või SWEDBANK EE552200001120222327, selgitusse märkida oma nimi ja õppematk 10.10.2021

Ürituse korraldaja on Kohila Keskkonnahariduse Keskus ning see toimub  keskkonnateadlikkuse projekt “Keskkonnaüritused peredele Raplamaal“ raames. Toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Kohila Vallavalitsus ja Kohila Keskkonnahariduse Keskus.

Läänemere päeva tähistamine 26.08.2021 Kohilas

Läänemere päeva tähistamiseks kutsub Kohila Keskkonnahariduse Keskus 26. augustil 2021 osalema järgmistel üritustel:

Kell 14.00 – 16.00 Talgud prügi koristamiseks Keila jõe kallastelt, Kohila piires. Kogunemine kell 14.00 Kohila Veskitammi juures, kestus kuni 2h. Talgute eesmärk on kokku korjata jõe kaldaäärne praht, et see ei satuks jõkke ja sealt vooluga edasi merre.

Osalemise soovist palun teada anda mob 5855 8040, khk@kohla.edu.ee või KHK fb sõnumites, et saaksime varuda sobiva koguse kindaid ja prügikotte. Talguid toetavad Kohila VV ja Kohila Keskkonnahariduse Keskus. Kontaktisikud Irene Volk ja Agnes Saks.

Kell 17.00 – 18.00 Loeng „Mikroplastiku murettekitav teekond merre“, lektor hüdrobioloog Lennart Lennuk, asukoht Kohila raamatukogu saalis, kestus 1h. Huvilistele suunatud loeng seni veel vähetuntud mikroplastiku probleemist. Loengu eesmärk on tutvustada inimestele, mis see mikroplastik on, mikroplastiku teke meie igapäevaelus, jõudmine merre, mõju veeorganismidele, inimesele, kuidas vähendada teket jpm.

Kell 18.45 – 19.00 – Õpituba „Loodusliku kehakoorija valmistamine“, juhendab Kohila Keskkonnahariduse Keskuse koolitaja. Peale loengut toimub Kohila raamatukogus kehakoorija õpituba. Kehakoorija on üks paljudest kosmeetikatoodetest, mis võib sisaldada mikroplastikut. Poest ostes tuleks kindlasti koorija koostisosadega tutvuda, et teha mikroplastikuvaba valik. Õpitoas valmistame ise endale looduslikest koostisosadest kehakoorija. Õpituppa registreerumine mob 5855 8040, khk@kohila.edu.ee või KHK fb sõnumite kaudu.

Üritus on tasuta.

Loengu ja õpitoa läbiviimist toetatakse keskkonnateadlikkuse projektist “Keskkonnaüritused peredele Raplamaal“. Rahastajad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Kohila vald ja Kohila Keskkonnahariduse Keskus.

Ööliblikate vaatlusõhtu peredele

Toimumisaeg: 16. juuni 2021, algusega kell 22 (kuni kell 01.00). Eesmärgiks (varjatud) elurikkuse tundmaõppimine, juhendaja Allan Selin Eesti Lepidopteroloogide Seltsist. 

Peredele suunatud loodusõhtu ööliblikate vaatlemiseks koos juhendajaga. Pannakse püsti valgustelk, mille segavalguslamp meelitab kohale erinevaid öise eluviisiga liblikaid. Telgile maandunud suurliblikad määratakse juhendaja poolt, õpetatakse liblikate määramist, leitud liikide Loodusvaatluste andmebaasi kandmist. Arutleme liblikaröövikute toidutaimede üle. Huvilised on oodatud hilisõhtul kell 22  Vilivere külaplatsile, mis asub Vilivere tee ääres (u 240 m Kiisa tee ja Vilivere tee ristist). Alaealised lapsed saavad loodusõhtul osaleda koos vanematega, kuna see toimub hilja õhtul. Osalejate registreerumine vaatlusõhtule toimub kohapeal.

Soovitame pildistamiseks kaasa võtta fotoaparaadi või mobiiltelefoni, liblikate määramine fotolt on kergem. Huvi korral on ürituse pikkus kuni 3 h.

Sarja “Keskkonnaüritused peredele Raplamaal“ korraldaja on Kohila Keskkonnahariduse Keskus. 

Üritus on tasuta. Toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Kohila vald. Lisainfo mob 5855 8040 või khk@kohila.edu.ee . Kohtumiseni 16. juunil!

Foto: Irene Volk Suur-punasuru (Deilephila elpenor) toitumas

ÜLE-EESTILINE LOODUSVAATLUSTE MARATON 2021

Kutsume Kohila kandi loodushuvilisi “Vilivere” vaatlusalale, mis asub Hageri-Sutlema rannamoodustistel ehk Saunaküla maastikukaitsealal.
Algus: 12. juuni kell 12.00. Lõpp: 13. juuni kell 12.00.
Vaatlusala piirid on leitavad https://elurikkus.ee/lvm/2021
Maratonil pannakse registreeritud vaatlusaladel 24 tunni jooksul kirja nii palju liike, kui võimalik. Vilivere alal teeb vaatlusi igaüks iseseisvalt.
Vaatluste sisestamine: teha liigist foto, laadida üles kas nutiseadmes Legulus äpiga või hiljem arvutis. Kui taime, looma või seent ei tunne, pole hullu, see võib jääda ka määramata. Legulus andmebaasi kantud fotod vaatavad hiljem üle spetsialistid ning kontrollivad ja määravad pildistatud liigid.
Juhend vaatluste sisestamiseks: http://loodusfestival.ee/legulus
Peakorraldaja: TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed https://elurikkus.ee/lvm
Lisainfo ja abi: Irene Volk mob 5855 8040, Kohila Keskkonnahariduse Keskus

Männi, Sipsiku ja Linnupesa lasteaiad rohelisel teel

Kohila valla Männi, Sipsiku ja Sutlema Linnupesa lasteaiad tegutsevad jätkuvalt, et olla keskkonnasäästlikumad. Tegevusi toetas KIK SA eraldades Kohila Vallavalitsuse ringmajanduse jätkuprojektile „Kohila valla Männi, Sipsiku ja Linnupesa lasteaia mitteformaalse keskkonnajuhtimise süsteemi rakendamine, 2. faas“ 4076 eurot, valla omaosalus oli 1023 eurot. Projektijuhtimist teostas Kohila Keskkonnahariduse Keskus, raamatupidamist Liia Hallapuu Kohila vallavalitsusest.

Lasteaedade eesmärk 2. aastal oli hoida töös rohelise kooli töörühmad, et koos laste ja personaliga järgida enda seatud keskkonnapõhimõtteid. Lasteaiad seadsid konkreetsed sihid vee, elektri ja paberi kasutuse vähendamiseks. Analüüsitakse tulemusi, kuidas ettevõetud meetmed on mõjutanud tarbimist ja mida saaks parandada järgmistel aastatel. Projekti on kogu aeg kaasatud ka lapsed, kuna tänased lasteaialapsed on tulevased täiskasvanud, kel tuleb teha tarku keskkonnaotsuseid.

Männi lasteaia Rohelise kooli töögrupp: Möödunud aasta kevadel algas projekti 2. faas ja seda tingimustes, mida keegi ette näha ei osanud. Vaatamata sellele, et eriolukorra tõttu olid osad õpetajad ja lapsed sunnitud koju jääma, jätkasime planeeritud tegevuste elluviimist: õuealale sai rajatud igale 8 rühmale kastpeenrad, mitu putukahotelli, 3 – osaline kompostikast, multšikast, pajuonnid, istutatud said marjapõõsad ja viinamarjad ning paigaldatud vihmavee kogumissüsteem. Koostasime endile õpperaja Kapa-Männikusse, kogusime kõrvitsaid loomaaiale, võtsime osa maailmakoristuspäevast (21.septembril 2020) ja Tartu Loodusmaja koolitusest “Ressursisäästlik eluviis ja keskkonnahoid haridusasutuses” (18.novembril 2020). Keskkonna Investeeringute Keskuse rahastusel sai lasteaed endale juurde hulga uusi vajalikke töövahendeid aiatööde tegemiseks.

Lasteaias oleme kujundamas säästlikku mõtteviisi mitmeti: kasutame ümbertöödeldud paberist käte- ja tualettpaberit, rühmades kasutatakse paberit säästlikult ja kogutakse liigiti, 8 rühma peale on majas 1 printer/koopiamasin ning prindime kahepoolselt, taaskasutame erinevaid materjale õppetöös ja ei kasuta ühekordseid nõusid (ka õueüritustel), kasvatame endale ise toitu ning püüame jälgida, et vähem toitu läheks raisku, kogume küünlaümbriseid ja patareisid. Lasteaias on osaliselt paigaldatud koridoridesse liikumisanduritega valgustid, rühmades on reguleeritav ventilatsioon ja led-lambid, kuues remonditud rühmas on lasersilmaga kraanid ning kahesüsteemsed wc potid.

Toetudes eelpool öeldule saame tõdeda, et Männi lasteaed on juba astunud suure sammu ressursside säästlikkuse ja keskkonna hoidlikkuse poole, kuid palju on veel võimalik teha. Planeeritud on: jätta õuealale kõik käbid ja okkad ning niitmata ala (liigirikkamaks muutmise eesmärgil), õuealal puude ja põõsaste plaani koostamise jätkamine, vastavate siltide kinnitamine puudele, õuealal taimede määramine ja kaardistamine, vee kokkuhoid ning töötajate autovaba liikumise propageerimine.

Sipsiku lasteaia Rohelise kooli töögrupp: Meie lasteaed liitus Rohelise Kooli programmiga 2019.a.kevadel. Liitumise eesmärgiks seadsime oma tegevuse analüüsimise, et saada ülevaade vajadustest ja võimalustest  keskkonnahoidlikumaks ja jätkusuutlikumaks muutmise teel.

Sel teekonnal on meile suureks abiks ja toeks olnud Kohila Keskkonnahariduse keskus, kes kaasas meid koos teiste valla lasteaedadega keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise projekti. projekti käigus saime osa koolitusest Ressursisäästlik eluviis ja keskkonnahoid haridusasutuses ning teha suured sammud keskkonnaülevaatuse tulemustest selgunud vajakajäämiste kõrvaldamiseks.

Üheks probleemkohaks oli meie lasteaias kilesusside kasutamine ja selle lahenduseks soetasime lasteaia koridoridesse klapptoolid, et lapsevanematel oleks mugav välisjalanõusid ära võtta ja jalga tagasi panna. Toolid on paigaldatud ja vanemate poolt hästi kasutusele võetud. Kilesusse meie lasteaias enam ei kasutata. Hetkel lapsevanemad seoses nakkusohuga lasteaeda sisse ei pääse, kuid klapptoolid leiavad kasutust niipea, kui olukord stabiliseerub.

Teise parenduskohana selgus analüüsist, et meie lasteaia õuealal puuduvad sorteerimise võimalusega prügikastid. Projekti toel soetati 3 õue prügikasti, milles on 4 erinevat liiki prügi kogumise võimalust. Prügikastide paigutuse parima lahenduse leidmiseks kaasati lastega igapäevaselt õues olevate täiskasvanute ideed ja ettepanekud ning kastid on laste poolt hästi vastu võetud.

Samuti saime projekti toel võimaluse soetada lasteaia hoovi juurde jalgrattahoidikuid. Esialgse plaani kohaselt  loodeti rattaparkla laiendamisega motiveerida ka lasteaia töötajaid rattaga tööle tulema aga jalgrattasõit on muutunud laste seas niivõrd populaarseks, et täiendavad hoidikud on laste jalgratastega pidevalt hõivatud. Rattasõitu on töötajate seas jätkuvalt populariseeritud ja edu on märgata, kuid rattaparkla edasiarendusega tuleb kindlasti jätkata. Oleme sihiks seadnud katusega parklamaja, kus oleks eraldi võimalus ka laste seas järjest enam populaarsust koguvate tõukerataste hoiustamiseks.

Lisaks juurde soetatud vahenditele on meeskond teinud ka lasteaia tegevuskultuuri mõjutavat tööd, mida juhib regulaarselt tegutsev keskkonna töörühm. Töörühma eestvedamisel on toimunud mitmeid sündmusi ja ettevõtmisi, mis seatud keskkonna alaseid eesmärke saavutada aitavad. Lasteaia tegevuses järgitakse väljatöötatud keskkonna põhimõtteid ning laste õppeprotsessis sisalduvad õppeaasta fookusesse võetud Rohelise kooli valdkonnad.  Kõige suuremaks saavutuseks sel pikal aga äärmiselt vajalikul teel peame oma meeskonna mõtteviisi muutust – oskame märgata, meie keskkonnaalased teadmised on väga palju suurenenud ja seeläbi suudame juba täna teha valikuid ja otsuseid, mis aitavad vähendada meie lasteaia igapäevast keskkonnamõju. Meie teekonnast, tegevusest ja põnevatest ettevõtmistest saate lugeda meie lasteaia keskkonna blogist www.rohelinekohilalasteaedsipsik.blogspot.com .

Oma teekonna rõõmu pakkuvaks vahefinišiks peame rohelipu taotluse valmimist ja Rohelise Kooli võrgustikule esitamist. Kui meie tegevus vääriliseks tunnistatakse, hakkab juba sellest kevadest meie lasteaias lehvima lipp, mis annab tunnistust sellest, et oleme keskkonnahoidu panustav ja oma tegevuses keskkonda säästvaid valikuid järgiv haridusasutus. Ressursikulu analüüs näitas numbrite suurt langust. Seda mõjutas 2020.a aasta kevadine eriolukord, kus lasteaias töötas 2 kuu vältel vaid üks rühm (tavaliselt 8). Ülejäänud rühmades töötas küte ja ventilatsioon miinimum programmis. Sellest tingituna on meie tegevuse mõju selles protsessis väga keeruline hinnata ja mõõta. Alates 2021.aastast hakkasime kõiki kulusid jälgima ja analüüsima igakuiselt, et täpsemalt kuludel silm peal hoida ja vajaduselt koheselt reageerida. Lisaks tabelis olevatele ressurssidele hakkasime jälgima ka prügiveole tehtavaid kulutusi. Oleme juba ümber korraldanud segaolmejäätmete kogumise (vähendanud konteinerite arvu). Sel aastal on meil plaanis ja eelarves prügimaja ehitus mis eeldab veelgi ümberkorraldusi (suured konteinerid vahetatakse välja väiksemate vastu), et leida meie majale optimaalseim lahendus.

Sutlema Linnupesa lasteaia Rohelise kooli töörühm: rohelist tegevust koordineerib töörühm, mille liikmed tegelevad süvendatult Rohelise kooli põhimõtetega, loovad tingimused teadlikumaks keskkonnaharidusega tegelemiseks, algatavad ja juhivad tegevusi. Infot selle kohta leiab lasteaia kodulehelt ja blogi vahendusel lingilt https://sutlemalinnupesa.blogspot.com/

Lasteaia keskkonnapõhimõtetes on kokku lepitud pedagoogilises nõukogus ja töötajate koosolekul ning on välja toodud lasteaia õppekavas. Juba teist korda viisime läbi keskkonnaülevaatuse küsitluse töötajate ja koolieelikutega. Rohelise Kooli taotluse hindajad tegid möödunud aastal meile soovituse viia see läbi ka lastevanematega. Seega saime teha kokkuvõtted kolmest küsitlusest: lastevanemate, töötajate ja laste omadest, ning seada täiendavad eesmärgid tegevuskavasse.

Mida me oleme jõudnud muuta? Olmekeemia tarnijad juba teavad meie eelistusi ning pakuvad keskkonnasõbralikumaid vahendeid. Käte- ja tualettpaber on ökomärgistusega ja ümbertöödeldud. Koopiapaberit oleme õppinud säästlikumalt ja teadlikumalt kasutama. Paberikulu on vähenenud. Veekulu, võrreldes eelmise aastaga, pole õnnestunud vähendada, sest kätepesu viirusepuhangu ajal on äärmiselt oluline. Elektrikulu on suurenenud, sest sügisest hoiab lasteaias õhku värskena  uus ventilatsioonisüsteem.

Sel kevadel saime Kohila KHK kirjutatud projektis KIK-i rahadega soetada uue kompostikasti ja vihmavee kogumisanuma. Siiani on lasteaias katsena komposteeritud puulehti kilekottides ja kasutatud laste peenarde kastmiseks kraanivett. Kompostikasti kasutamine oli ka lastevanemate ettepanek selleks, et lapsed saaksid teadlikumateks kompostijateks ja ise seda protsessi algusest lõpuni praktikas läbi teha.

Roheline lipp on omistatud meile kaheks aastaks. Lipu saamisele järgneval aastal on lasteaial kohustus esitada maikuu alguseks vahearuanne. Järgmisel õppeaastal tuleb aga uuesti esitada taotlus keskkonnamärgise “Roheline lipp” saamiseks. Esimesed sammud roheliseks olemise teel on meil tehtud, kuid mõtteid ja ettepanekuid, mida edaspidi ellu viia, on veel küllaga.

Männi lasteaia peenrakastid
Männi lasteaia peenrakastid ise toidu kasvatamiseks

Virtuaalne loeng nahkhiirtest, lektor Rauno Kalda

Kutsuge pere kokku ja tulge laupäeval, 24. aprillil ekraanide ette kuulama virtuaalset loengut nahkhiirtest. Lektoriks on käsitiivaliste ökoloogiat ja eluviisi hästi tundev nahkhiirte uurija Rauno Kalda. Kõigile huvilistele suunatud loengus tutvustatakse nahkhiirte varjulist eluviisi, rolli ökosüsteemis, Eestis elavaid nahkhiirte liike ja palju muud huvitavat. Saame juurde teadmisi, oskame hoiduda nende häirimisest talveunes (sh välguga pildistamisest), väheneb kartus nahkhiirte vastu. Nahkhiir oli valitud ka aasta 2020 loomaks.

Virtuaalse loengu link on siin: meet.google.com/tcc-kcjp-ysd   

Google Meet lingi kaudu saab minna loengut kuulama, kui õige aeg on käes – 24.04.2021, kell 15.00 – 17.00. Loengu pikkus 2 tundi. Lisainfo mob 5855 8040 või khk@kohila.edu.ee

Loeng on tasuta. Sarja “Keskkonnaüritused peredele Raplamaal“ korraldaja on Kohila Keskkonnahariduse Keskus, keskkonnateadlikkuse projekti nr 15624 raames. Toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Kohila vald ja Kohila Keskkonnahariduse Keskus.

Kohtumiseni 24. aprillil!  

Kevadine taimekasvatus

Lihtne, kiire ja käepärane on alustada taimede ettekasvatamist tualettpaberi papist rullides. Võtad aluseks mingi tühja plastikpakendi ja laod rullid üksteise kõrvale. Kasvumuld sisse, las pudiseb rullide vahele, seisavadki paremini püsti. Igasse rulli külvata tomati- vm seeme.
Nüüd on sul aega, niikaua kuni seemned idanevad ja tärkavad, otsida suuremaid topse ja teha ettevalmistusi, kuidas taimed edaspidi ümber istutada. Papprullid hoiavad istikute juurestikud kenasti üksteisest eraldi, ümberistutamisel tuleb läbivettinud papp imelihtsalt juurepalli ümbert ära.
Tomatid tärkamas tualettpaberi rullides

Rändnäitused meie keskuses

Rändnäitustest on viimasel ajal Kohila Keskkonnahariduse Keskuses aktiivõppeks välja pandud kaks – Tartu Observatooriumi koostatud satelliitkaugseire näitus “Tere Maa!” ja Keskkonnaameti näitus/õppekomplekt “Rannaniidukohver”. Mõlemate kirjeldused ja töölehed/lühifilmid on leitavad ka Keskkonnahariduse portaalist  https://keskkonnaharidus.ee/et .

Kohila Keskkonnahariduse Keskus on korrapäraselt laenutanud sisukaid rändnäituseid oma ruumidesse, mis  võimaldavad õpetajatel viia teemaga haakuvaid tunde läbi aktiivõppena. Näituseid külastatakse ka klassijuhataja tunni raames, mil giidiks on keskuse koolitaja I.Volk. Viiruse levikuperioodil on rändnäituste põhilised külastajad olnud Kohila Gümnaasiumi õpilased, kuna keskus asub Kohila Gümnaasiumiga ühes hoones. Kaugseire näituse “Tere Maa!” viimise Kohila Mõisakooli korraldas Kohila Keskkonnahariduse Keskus, kus õpilased said sellega tutvuda kooli saalis 28. jaanuarist kuni 19. veebruarini 2021. 

 
Tartu Observatooriumi näitus "Tere Maa!"
Keskkonnaameti aktiivõppe komplekt "Rannaniidukohver"
Keskkonnaameti aktiivõppe komplekt "Rannaniidukohver"

Aasta 2021 tegijad looduses

Saage tuttavaks selle aasta tegijatega looduses! Keskkonnaamet tutvustab 2021. aastaks valitud liike ülevaatlikul plakatil. Aasta tegijad on kuldnokk, kodu- ja rändrott, haug, harilik päevakoer, harilik kadakas, väike käopõll, harilik lehviksammal, lilla kübarnarmik ja rähkmuld. 

 https://keskkonnaharidus.ee/et/oppematerjalid/aasta-tegijad-looduses-2021